Skip to content Skip to footer

Klient maksab hiljem ja sinu ettevõte katab vahe.

Töö on tehtud ja arve saadetud. Maksetähtaeg möödub, kuid raha ei laeku. Klient lubab maksta järgmisel nädalal. Sinu töötajate palgapäev, ruumide üür ja tarnijate arved jäävad aga samale kuupäevale.

Nii võibki ettevõtja avastada, et müüki on ja tööd jätkub, kuid igapäevaste kulude katmiseks tuleb raha mujalt leida. Üks hilinenud arve ei pruugi veel suurt muret tekitada. Kui maksmisega venitab mitu klienti korraga või sama olukord kordub iga kuu, tasub üle vaadata, kuidas arveid saadetakse ja nende laekumist jälgitakse.

Hilinenud makse mõjutab ka sinu järgmisi otsuseid

Kujutame ette teenuseettevõtet, kes ootab kliendilt 4000 euro suuruse arve tasumist. Töö tegemiseks vajalikud kulud on juba kantud. Kui klient maksab kokkulepitust kolm nädalat hiljem, peab ettevõte seni oma kulud katma olemasolevast rahast või leidma ajutise rahastuse.

See 4000 eurot ei ole automaatselt kaotatud raha. Probleem on selles, et seda ei saa praegu kasutada. Ootele võib jääda seadme ost või tuleb edasi lükata uue projekti alustamine. Kui vahe katmiseks kasutatakse laenu, võivad lisanduda intressid ja teenustasud.

Maksete hilinemine on aktuaalne ka mujal Euroopas. Intrumi 2026. aasta Euroopa maksekäitumise uuringus ütles 62% vastanutest, et hilinenud laekumised sunnivad neid omakorda tarnijatele hiljem maksma. Uuring hõlmas 8385 ettevõtte juhti 20 Euroopa riigist. See ei kirjelda eraldi Eesti ettevõtteid, kuid näitab, kuidas ühe kliendi makseviivitus võib mõjutada mitut ettevõtet järjest.

Ka arvete tagaajamisele kuluv aeg maksab

Laekumata arve tähendab sageli e-kirju, telefonikõnesid ja lubaduste kontrollimist. Kui pead igal nädalal meenutama, kes pidi millal maksma, võtab see aega, mida saaksid kasutada klientide teenindamiseks või uue töö leidmiseks.

Tasub jälgida ka seda, millised kliendid maksavad pidevalt hiljem. Suur tellimus võib tunduda hea võimalus, kuid selle tegeliku tasuvuse hindamisel loeb ka suhtlusele kuluv aeg ja vajadus töö tegemist pikalt oma rahast katta.

Leppige maksmine kokku enne töö algust

Enne töö alustamist peaks mõlemale poolele olema selge, millal arve esitatakse ja millal see tasutakse. Pikema projekti puhul tasub arutada, kas arveldamine toimub etappide kaupa. Kui töö eeldab suuri väljaminekuid, võib sobida kokkulepitud ettemaks.

Need tingimused tuleks kirjalikult fikseerida. Nii saab klient nendega arvestada ja sul on hiljem lihtsam kokkuleppele viidata. Ettemaksu või lühema maksetähtaja vajadust on ka lihtsam põhjendada enne töö algust kui pärast seda, kui arve on juba tasumata.

Arve saada välja kokkulepitud ajal. Kontrolli, et sellel oleks korrektne saaja, arusaadav töö kirjeldus, maksetähtaeg ja tasumiseks vajalikud andmed. Suurema kliendi puhul uuri ka, kas arve vajab tellimuse viitenumbrit või tuleb see saata kindlale aadressile. Puudulik arve võib jääda maksmise ootele isegi siis, kui klient on valmis tasuma.

Meeldetuletus ei pea olema ebamugav

Oma töö eest tasu küsimine on tavapärane osa ettevõtlusest. Esimene meeldetuletus võib olla lühike ja sõbralik. Anna kliendile arve number, summa ja maksetähtaeg ning küsi, millal on laekumist oodata.

Näiteks: „Tere! Meie arve nr 123 maksetähtaeg oli 5. oktoobril, kuid tasumine ei ole veel meieni jõudnud. Kas saaksite palun üle vaadata ja anda teada, millal võime makset oodata? Lisan arve uuesti kaasa. Aitäh!”

Kui klient ütleb „maksame varsti”, küsi konkreetset kuupäeva. Nii saad oma järgmisi makseid planeerida ja tead, millal uuesti ühendust võtta.

Loo endale lihtne rutiin: vaata tasumata arved üle kord nädalas ja saada tähtaja ületanud arvetele meeldetuletus. Kui kasutatav tarkvara seda võimaldab, saab osa meeldetuletustest automatiseerida. Vaidlustatud arve või juba kokku lepitud maksegraafiku puhul tuleb aga suhtlus eraldi läbi mõelda.

Pidevalt hilineva kliendiga tuleb tingimused üle vaadata

Ühekordse hilinemise taga võib olla eksimus või ajutine raskus. Kui sama klient maksab peaaegu alati pärast mitut meeldetuletust, tasub temaga otse rääkida ja uurida, mis viivitusi põhjustab.

Uute tellimuste puhul võib kokku leppida ettemaksu, osamaksed või teistsuguse maksetähtaja. Kui varasemad arved on pikalt tasumata, hinda enne uue töö võtmist, kui suurt riski saad endale lubada. Olemasolevate kohustuste täitmise ja töö peatamise võimalused sõltuvad kokkulepetest, seega vaata enne tegutsemist üle ka leping.

Raamatupidaja aitab makseviivitusi varem märgata

Tasumata arvete ülevaatest peaks nägema, millised arved ootavad veel maksetähtaja saabumist ja millised on juba hilinenud. Samuti tasub eraldi jälgida pikalt laekumata summasid ja kliente, kelle maksekäitumine on muutunud.

Kui võrrelda oodatavaid laekumisi lähiajal tasumist vajavate kuludega, saab võimalikku rahapuudust varem märgata. Nii jääb aega kliendiga ühendust võtta või mõni väljaminek läbi mõelda, enne kui pangakonto jääk otsuseid piirama hakkab.

Alustada saab sellest, et lepid raamatupidajaga kokku, kes tasumata arveid jälgib, kui tihti seda tehakse ja kes saadab meeldetuletused. Selge vastutus aitab vältida olukorda, kus mõlemad eeldavad, et teine juba tegeleb sellega.

Kui sul puudub kindel ülevaade sellest, millised arved on laekumata ja millised maksed ees ootavad, võta Nukka Consultiga ühendust. Aitame raamatupidamise korras hoida ja numbritest paremini aru saada, et saaksid oma ettevõtte rahaasju rahulikumalt planeerida.